Saarde valda tutvustav video (teostaja Pärnumaa Arenduskeskus)

  • Hiiglaslik Kärbseseen

Kilingi-Nõmme linnas Pärnu-poolsel sissesõidul asuv seen on paigaldatud arvatavasti 50-ndate lõpus Kilingi-Nõmme metsamajandi teeotsa märkimiseks.

 

  • Voltveti mõis

Tihemetsa alevikus asuvat mõisat on esmamainitud 1601. aastal. Mõisa eestikeelne nimi tuleneb tema 17. sajandi omanike von Wolffeldtide nimest. Enamik säilinud hoonestust pärineb mõisas 19. sajandist von Strykide ajastust. Kivist hilisklassitsistlik kahekorruseline peahoone valmis 1830. aastal. Hoone keskosa kaunistab nelja sambaga portikus sellel lamavate lõvifiguuridega. Mõisa juurde kuulub liigirikas mõisapark, millel kasvavad üle 100 erinevaid puu- jaja põõsaliigi, sealhulgas haruldasi. Mõisapargis asub ainulaadne maakivist mõisa grott. Mõis on eraomandis.
 
  • Saarde Katariina Luteri kirik

Saarde Katariina luteri kirik asub Saarde külas, ehitati aastatel 1858-1859, samale kohale eelneva, 1684.a. ehitatud kirikuga. Tüüpiline 19. sajandi historitsistliku kirikuhoone. 

 

  • Allikukivi mõis

Allikukivi külas asuv mõis ehitati 1878. aastal kalevivabriku direktori suvelossiks. Lossi ümber rajati vabakujuline park. 20. sajandi algul kasutati lossi rahvamajana, hiljem tegutses seal koolimaja. 2016. aastal alustas pere-ettevõte Allikukivi Veinimõisa rajamist. Korrastati park ja rajati aed, milles kasvatatavatest puuviljadest ja marjadest valmistatakse veini. Mõis on eraomandis.
 
  • Lodja Postijaam

Muinsuskaitse all olev Lodja postijaama hoonetekompleks asub Valga–Uulu maantee ääres. Teadaolevalt on Lodja peahoone tallide, tõllakuuri, sepikoja, postipoiste elamu, küüni ja võlvkeldriga Eestis esimene kivist postijaamahoone tüüpprojekt, mille järgi ehitati Halinga ja Mõisaküla postijaam. Postijaama peahoone ehitamist alustati 1794. aastal, ehitajateks olid Jaroslavli kubermangust pärit müürsepad. Hoone valmis 17. septembriks 1800. aastal kui avati uus postmaantee Valmierast Pärnusse. Eraomand.

  • Surju paisjärv

Surju küla keskuses asuva järve pindala on 4,8 ha, kaldajoone pikkus2268 meetrit. Järves on kaks saart.

 

  • Lavi paisjärved

Saarde külas Humalaste puhkealal asuvad Lavi paisjärved rajati piirkonna korterelamutega hoonestamise järel.
 
  • Lauri krossirada

Väljaküla külas asuv kõva põhjaga lai ning suurte hüpetega 1,8 km pikkune rada. Kahjuks ei ole teada täpset aega, millal avastati Lauri kui koht motospordile. Tihemetsa Motoklubi on selleks märkinud aasta 1974.
 
  • "Eesti elu hoidja" monument

Viisireiu külas Vahtra suurfarmi ees asuv skulptuur avati 2019. aasta oktoobris. Kuju autor on Mati Karmin.
 
  • Tõitoja ürgorg

Lodja külas Reiu jõe ürgoru vahetus naabruses asuv Tõitoja ürgorg on nii pikkuselt kui kalda kõrguselt võrreldav Taevaskojaga, puudu on vaid sealsed liivakivipaljandid.
 
  • Okupatsiooniaja mälestusmärk Tööline

Ajaloomälestiseks tunnistatud Tõitoja–Häädemeeste maantee ääres paiknev töölise elusuuruses raudbetoonskulptuur. Paigaldatud 1950-ndatel aastatel.
Asukoht kaardil. Rohkem saab lugeda SIIT
 

Kalmistud, mälestusmärgid

  • Voltveti mõisa kalmistu

Foto Nele Rent/Muinsuskaitseameti koduleht

Saarde vald, Tihemetsa alevik, Punapargi tee 23

Ajastu tüüpiline, väheste, kuid iseloomulike säilinud elementidega mõisakalmistu. Kalmistuala on tihedalt võsastunud. Säilinud on paar ristide (murdunud ja kadunud) aluskivi.

Lisainfo

Ava kaardil

 

  • Kilingi kalmistu

Foto Muinsuskaitseameti koduleht

Saarde vald, Kilingi-Nõmme linn, Kalmistu

Ajastu tüüpiline hästi säilinud õigeusukalmistu.

Ava kaardil

Lisainfo

 
  • Surju (EAÕ) kalmistu

Foto Tarvi Sits/Muinsuskaitseameti koduleht

Saarde vald, Ilvese küla, Surju õigeusu kalmistu

Ajastu tüüpiline, hästi säilinud 19.-20.sajandist pärinevate hauatähiste ning jälgitavate piiridega ja järjepidevalt hooldatud kalmistu. Kalmistul paikeb II Maailmasõja ohvrite ühishaud. Kalmistule on maetud luuetaja Ilmi Kolla.

Ava kaardil

Lisainfo 

 

  •  Surju kalmistu

Foto Tarvi Sits/Muinsuskaitseameti koduleht

Saarde vald, Ilvese küla, Surju

Ajastu tüüpiline, hästi säilinud 19.-20.sajandist pärinevate hauatähiste ning jälgitavate piiridega ja järjepidevalt hooldatud kalmistu. Ilmselt rajati 1870. aastatel.

Ava kaardil

Lisainfo 

 

  • Vabadussõja Punapargi lahingu mälestusmärk

Foto Nele Rent/Muinsuskaitseameti koduleht

Saarde vald, Allikukivi küla

Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest. Mälestusmärgi kavandi autor oli kujur Martin Saks. Mälestuskivi avamine oli 12. augustil 1934. aastal. 1950. aastal mälestuskivi õhiti. 1988.aastal mälestuskivi seati kildudest kokku. Ühest suuremast killust sai alus nimetahvlile. Mälestuskivi taasavamine oli 15. oktoobril 1988.

Ava kaardil

Lisainfo

 

  • Kilingi-Nõmme õnnetusohvrite mälestussammas

Foto Kadri Tael/Muinsuskaitseameti koduleht

Saarde vald, Kilingi-Nõmme linn, Kalmistu

Leinava ingliga hauakuju avati 1941. aasta kevadel, tegemist on skulptor Paul Horma raidkiviteosega. Hauasammas koos graniidist alusega on 3,5 m kõrge.

Lisalugemine - Pille-Riin Oja, Luise Maria Tallo. Filmiplahvatus Kilingi-Nõmme alevi II Algkoolis 20.aprillil 1937.aastal - Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi koduleht
https://www.kilingi.edu.ee/kilingi-nomme-ii-algkooli-malestuseks/

Lisainfo

Ava kaardil