Eesti energiamajandust suunab energiamajanduse arengukava ehk ENMAK, mille koostamisel olev versioon seab sihid aastaks 2035. Selle eesmärk on viia Eesti samm-sammult kliimaneutraalsuse poole, tagada energiajulgeolek ja hoida energia hind tarbijale taskukohane. Kava koostamise algatas Vabariigi Valitsus ja selles lähtutakse nii Eesti kui ka Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest. Peamiseks suunaks on kliimaneutraalsuse saavutamine kuna  on teada, et kliimamuutused on inimtekkelised ja selleks, et muutuste hoogu pidurdada on vajalik püüda kasvuhoonegaaside heidet atmosfääris oluliselt vähendada.

Energiamajanduse elluviimiseks ja reaalsete energiat tootvate üksuste kavandamiseks on vajalik läbi viia planeering. Kõige kõrgemal tasemel planeerimise hierarhias on üleriigiline planeering, mis koostatakse kogu Eesti maismaa ja mereala kohta ning milles pannakse paika riigi tasandi ruumilise arengu üldised põhimõtted ja suunised, mis on aluseks järgmise taseme planeeringute koostamiseks. Üleriigilise planeeringu („Eesti 2050") koostamise algatas Vabariigi Valitsus 2023. aastal ja kliima teemad on olulises fookuses ka seal, sest väljapääsmatu on vältida inimtegevuse soovimatut mõju kliimasüsteemile. Üleriigilise planeeringuga ei määrata tuule- või päikeseparkide asukohti. Konkreetsete parkide rajamiseks tuleb koostada kohaliku tasandi planeeringud. Hetkel kehtiva planeerimisseaduse järgi tuleb tuuleparkidele kui olulise ruumilise mõjuga ehitistele valida asukoht kas üld- või eriplaneeringuga. Asukohavalikule järgneb tuulepargi detailse lahenduse koostamine. Mitmes kohalikus omavalitsuses üle Eesti on täna tuuleenergeetikat kavandav üld- ja eriplaneeringu koostamine pooleli.

Saarde vallas on käesoleval hetkel üldplaneeringu koostamine juba üsna lõpusirgel. Valla üldplaneering koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega algatati volikogu otsusega 17. oktoobril 2018 aastal. Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumile ja selle ülesandeks on valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Seega on üldplaneering  kohaliku omavalitsuse põhidokument, millega määratakse kogu valla ruumilise arengu suunad pikaks ajaks (tavaliselt 10–15 aastaks). Dokumendis pannakse paika, kus ja millisel määral ning tingimustel võib näiteks arendada uusi elamuid, tootmist, teid, kus paiknevad rohealad või võimalikud sobilikud alad tuuleparkidele. Saarde valla üldplaneeringus on tuuleparkide rajamiseks määratud konkreetsed tuuleenergeetika alad. Alade väljakujunemisest annab hea ülevaate üldplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande lisa 2. Saarde valla üldplaneeringut algatab ja kehtestab alati Saarde Vallavolikogu, aga koostamise korraldajaks on Saarde Vallavalitsus.

Tuuleenergeetika kavandamiseks põhimõtteliselt sobivate alade määramine üldplaneeringuga aitab kaasa piirkonna terviklikule ruumilisele arengule, aga tuuleenergia ala olemasolu üldplaneeringus ei taga kohe ehitusõigust. Pärast üldplaneeringu kehtestamist tuleb tuulepargi rajamiseks koostada detailplaneering. Seega on üldplaneeringus määratud tuuleenergeetika ala justkui eeltingimus detailplaneeringu menetluse algatamiseks. Üldplaneeringu koostamise käigus ei teostata detailseid uuringuid, vaid määratakse alad üldisemal tasemel. Pärast üldplaneeringu kehtestamist on võimalik algatada detailplaneering. Selle koostamise käigus ning pärast täpseid loodus- jm vajalikke uuringuid selguvad, kas, kuhu, kui palju ning mis tingimustel üldse oleks võimalik tuulikuid kavandada, kindlasti tuleb käsitleda ka kumulatiivseid mõjusid, sest Saarde vallas on juba üks 9 tuulikuga tuulepark. Oluline osa detailplaneeringu menetlusest on ka kohalike kaasamine, kes võimalike kavandatavate tuulikute mõjualasse jäävad.

Detailplaneeringus määratakse:

• Tuulikute ja teede täpsed asukohad;
• Tuulikute kõrgus ja tehnilised parameetrid (Saarde üldplaneering on seadnud maksimaalseks kõrguseks kuni 250m);
• Juurdepääsuteed, platsid;
• Elektri liitumispunktid ja kaablitrassid;

Niisamuti nagu üldplaneeringu puhul, on ka detailplaneeringul kindlad menetlusprotsessid, mida tuleb planeeringu korraldajal ehk kohalik omavalitsusel jälgida (nt seisukohtade küsimine, kooskõlastamine ametiasutustega, avalikud väljapanekud ja arutelud jms). Detailplaneering lõppeb detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsusega.

Lugejal võib tekkida küsimus, miks arendaja Utilitas Wind OÜ taotles eriplaneeringu algatamise protsessi kui ka üldplaneeringus oli määratletud tuuleenergeetika alad ja protsessid on laias laastus sarnased. Käimas on justkui kaks paralleelselt menetlust. Saarde valla üldplaneeringut koostatakse aastast 2018 ning varsti saab täis juba 7 aastat, mis on väga pikk aeg. Kuna Eesti planeerimisseaduses on võimalik olulise ruumilise mõjuga objekte kavandada ka eriplaneeringu abil, siis tegi arendaja selle algatamise taotluse, et võimaliku arendustegevusega enne üldplaneeringu kehtestamist siiski edasi minna. Tänaseks on selgunud, et vähene kogemus kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise osas pärsib sellega edasi liikumist ning mitte ühtegi planeeringut Eestis ei ole kehtestatud selliselt, et oleks võimalik näiteks detailsest lahendusest saaks loobuda. Seega peab arendaja Utilitas Wind OÜ täna mõistlikumaks menetlust jätkata detailplaneeringu protsessiga, kui üldplaneering on Saarde vallas on kehtestatud. Sellisel juhul eriplaneeringu koostamine lõpetatakse.

Kokkuvõtvalt loovad erinevad arengukavad, planeeringud, seadused ja määrused ning poliitika tuuleenergeetikale tee kohaliku omavalitsuse üldplaneeringusse, aga tuuleenergia ala(de) olemasolu üldplaneeringus ei anna veel koheselt ehitusõigust.  Jätkuvalt on vaja läbi viia eraldi menetluse käigus detailsemad keskkonnauuringud, sest kliimaeesmärkide saavutamist kavandades ei tohi seada ohtu elurikkuse eesmärkide saavutamist. Planeet Maa on meie kõigi kodu – inimesed, linnud, loomad jne. Nii nagu kliimamuutused on inimtekkelised, saavad neid ka tagasi pöörata või pidurdada ka vaid inimesed ise. Looduslikule mitmekesisusele üheks kõige ohtlikumaks teguriks on justnimelt kliimamuutused, mille mõjusid aitab leevendada taastuvenergeetika.

*Täpsemalt leiab erinevate planeeringute liikide kohta rohkem infot siit.