Saarde hariduse lühiajalugu
24.01.14
18. sajandi esimesel poolel ei ole Saardes ühtegi kooli.
Varem, 1687. a. asutati küll Saarde kiriku juurde Rootsi kuninga Karl XI poolt pärisorjade kool. Tänutäheks valmistati Karl XI-le kuldtähtedega nimetahvel, mida säilitatakse praeguseni Saarde kirikus. Seoses Põhjasõja puhkemisega lõpetab kool 1695.a. tegevuse. Koolis oli 33 õpilast.
Alles 1765. a. käskkirja põhjal asutatakse Saardesse kolm rahvakooli.
Jäärja-Rahuküla \"Kulli\" kool 1766. a.
Voltveti mõisakool 1777. a.
Saarde kirikukool 1780. a.
1785. a. oli neis koolides kokku ainult 23 last.
Samal ajal oskas 2607-st koguduse liikmest lugeda 1020. Sellest võib järeldada, et kodune laste õpetamine oli heal järjel.
Koolide revideerimisprotokollidest näeme, et õppetöö edenes visalt. Koolidel puudusid korralikud ruumid ja ametikõrgusel olevad õpetajad.
„Kulli\" koolimaja olnud veel 1844. a. ilma korstnata. Sooja juhitud kalassituppa rehetoast toru kaudu.
Õppetöö kestis 10.novembrist 10.märtsini.
Õpetajate palk ei võimalda äraelamist ja õpetajad pidid muu tööga lisa teenima. Voltveti koolmeister olnud ka mõisa toapoisiks ja teinud värvimis- ja klaasimistöid.
Kilingi „Lavi\" koolis, mis asutati arvatavasti 1829. a., peab koolmeister külarätsepa ametit ja on veel taluperemees ja laevaomanik.
Ka „Kulli\" koolmeistril olnud kolm ametit.
Kihelkonnakool alustas tööd juba 19. sajandi esimesel poolel, kuid töötas ainult paar aastat 1828-1830, sest õpilasi oli vähe. Koolis oli 5 õpilast. Ka enamus talupoegade saadikuid - kiriku vöörmündrid ja kohtumehed teatanud, et vallad ei taha enam kooli üleval pidada. Talupoegadel olevat niigi palju makse ja kooliskäimisest polevat suurt kasu.15-aastaselt lõpetavad õpilased olevat koolmeistri ametiks liialt noored. Põllutööle nad ka ei kõlbavat, kuna otsivat kergemat ametit. Vallakirjutajaks saamiseks peaksid lapsed ära õppima saksa keele, kuid selleks puuduvat aeg ja jõud. Sellise meelestatuse peale sulevad mõisnikud kooli, vaatamata kirikuõpetaja protestile.
Kihelkonnakool avatakse uuesti 1853. a. Katkestab tegevuse 1865-1875. a. ja 1879.-1885.a. Sealt edasi tegutses kool suuremate seisakuteta kuni iseseisvumise ajani. Siis muudetakse kool harilikuks algkooliks.
19. sajandi teisel poolel asutatakse mitu rahvakooli juurde.
1853. Pati Ristikülla
1863. Voltveti vabrikusse
1863. Talli valda.
1848. a. asutati veneusulistele vene kiriku juurde kihelkonnakool, mis tegutses 1917.a-ni.
1890-1892. a. tegutses erakoolina Kilingi-Nõmme tütarlaste kool.
Kanaküla koolimajaehitamine algas 1907. aasta kevadel ja maja sai jõuluks valmis.
1922. a. võõrandati Freyhofi mõisa härrastemaja, kus avati Tali kuueklassiline algkool.
1925. a. asutati Kilingi-Nõmme endises Kilingi õigeusu kihelkonnakoolimajas Saarde majapidamiskool.
Üheaastane kursus kestis 15. oktoobrist kuni 15. oktoobrini. Sellest ajast 15. oktoobrist kuni 15. maini tegelik õppetöö koolis. Suvel olid õpilased praktikal kooli juures või eeskujulikus majapidamises.
Kooli võeti vähemalt 16. a. vanuseid naiskodanikke, kes olid lõpetanud algkooli.
Koolis õpetati majapidamist, naiskäsitööd ja õmblemist, kangakudumist, pesupesemist ja triikimist, söökide ja jookide valmistamist, lastehoidu ja kasvatust, karjakasvatust, sulgloomakasvatust, aiandust, majapidamist jne. Üldvõimlemist ja mängu ning laulmist.
Taolised majapidamiskoolid asutati Pärnu Maavalitsuse poolt veel Toris, Uduveres ja Tõstamaal.
Aastatel 1932/1933 töötas Saarde kihelkonnas 16 algkooli 79 klassikomplektiga, lisaks kodumajandus- ja metsakool.
Pärast nõukogudeaegset külanõukogude liitmist ja piirimuudatusi sai Tihemetsa ja Saarde külanõukogust Saarde külanõukogu, sellest omakorda 1991. a. Saarde vald üldpindalaga 508 km, elanike arv oli 1.01.1997. a seisuga 2462.
Veel 1960. a. oli praeguse Saarde valla piirides seitse algkooli.
1973. aastaks olid kõik need likvideeritud peale Tihemetsa 9-kl kooli, mille sulgemisohust saadi jagu kohaliku rahva visa võitluse tulemusena.
Praegu tegutseb Saarde vallas kolm üldhariduskooli: Tihemetsa Põhikool, Tali Põhikool ja Kilingi-Nõmme Gümnaasium.
Keskeri- või kutseharidust võib omandada Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Tihemetsa õppekohal.
Allikad:
1. E. Nugis Saarde kihelkond. Saarde Ühispanga ja Saarde Majanduse Ühisuse Kirjastus 1934
2. Poliitika, teaduse ja kirjanduse aastaraamat. Neljas vihik. Pärnumaa elu. Kirjastus \"Kultuur\" Pärnus 1927.
Varem, 1687. a. asutati küll Saarde kiriku juurde Rootsi kuninga Karl XI poolt pärisorjade kool. Tänutäheks valmistati Karl XI-le kuldtähtedega nimetahvel, mida säilitatakse praeguseni Saarde kirikus. Seoses Põhjasõja puhkemisega lõpetab kool 1695.a. tegevuse. Koolis oli 33 õpilast.
Alles 1765. a. käskkirja põhjal asutatakse Saardesse kolm rahvakooli.
Jäärja-Rahuküla \"Kulli\" kool 1766. a.
Voltveti mõisakool 1777. a.
Saarde kirikukool 1780. a.
1785. a. oli neis koolides kokku ainult 23 last.
Samal ajal oskas 2607-st koguduse liikmest lugeda 1020. Sellest võib järeldada, et kodune laste õpetamine oli heal järjel.
Koolide revideerimisprotokollidest näeme, et õppetöö edenes visalt. Koolidel puudusid korralikud ruumid ja ametikõrgusel olevad õpetajad.
„Kulli\" koolimaja olnud veel 1844. a. ilma korstnata. Sooja juhitud kalassituppa rehetoast toru kaudu.
Õppetöö kestis 10.novembrist 10.märtsini.
Õpetajate palk ei võimalda äraelamist ja õpetajad pidid muu tööga lisa teenima. Voltveti koolmeister olnud ka mõisa toapoisiks ja teinud värvimis- ja klaasimistöid.
Kilingi „Lavi\" koolis, mis asutati arvatavasti 1829. a., peab koolmeister külarätsepa ametit ja on veel taluperemees ja laevaomanik.
Ka „Kulli\" koolmeistril olnud kolm ametit.
Kihelkonnakool alustas tööd juba 19. sajandi esimesel poolel, kuid töötas ainult paar aastat 1828-1830, sest õpilasi oli vähe. Koolis oli 5 õpilast. Ka enamus talupoegade saadikuid - kiriku vöörmündrid ja kohtumehed teatanud, et vallad ei taha enam kooli üleval pidada. Talupoegadel olevat niigi palju makse ja kooliskäimisest polevat suurt kasu.15-aastaselt lõpetavad õpilased olevat koolmeistri ametiks liialt noored. Põllutööle nad ka ei kõlbavat, kuna otsivat kergemat ametit. Vallakirjutajaks saamiseks peaksid lapsed ära õppima saksa keele, kuid selleks puuduvat aeg ja jõud. Sellise meelestatuse peale sulevad mõisnikud kooli, vaatamata kirikuõpetaja protestile.
Kihelkonnakool avatakse uuesti 1853. a. Katkestab tegevuse 1865-1875. a. ja 1879.-1885.a. Sealt edasi tegutses kool suuremate seisakuteta kuni iseseisvumise ajani. Siis muudetakse kool harilikuks algkooliks.
19. sajandi teisel poolel asutatakse mitu rahvakooli juurde.
1853. Pati Ristikülla
1863. Voltveti vabrikusse
1863. Talli valda.
1848. a. asutati veneusulistele vene kiriku juurde kihelkonnakool, mis tegutses 1917.a-ni.
1890-1892. a. tegutses erakoolina Kilingi-Nõmme tütarlaste kool.
Kanaküla koolimajaehitamine algas 1907. aasta kevadel ja maja sai jõuluks valmis.
1922. a. võõrandati Freyhofi mõisa härrastemaja, kus avati Tali kuueklassiline algkool.
1925. a. asutati Kilingi-Nõmme endises Kilingi õigeusu kihelkonnakoolimajas Saarde majapidamiskool.
Üheaastane kursus kestis 15. oktoobrist kuni 15. oktoobrini. Sellest ajast 15. oktoobrist kuni 15. maini tegelik õppetöö koolis. Suvel olid õpilased praktikal kooli juures või eeskujulikus majapidamises.
Kooli võeti vähemalt 16. a. vanuseid naiskodanikke, kes olid lõpetanud algkooli.
Koolis õpetati majapidamist, naiskäsitööd ja õmblemist, kangakudumist, pesupesemist ja triikimist, söökide ja jookide valmistamist, lastehoidu ja kasvatust, karjakasvatust, sulgloomakasvatust, aiandust, majapidamist jne. Üldvõimlemist ja mängu ning laulmist.
Taolised majapidamiskoolid asutati Pärnu Maavalitsuse poolt veel Toris, Uduveres ja Tõstamaal.
Aastatel 1932/1933 töötas Saarde kihelkonnas 16 algkooli 79 klassikomplektiga, lisaks kodumajandus- ja metsakool.
Pärast nõukogudeaegset külanõukogude liitmist ja piirimuudatusi sai Tihemetsa ja Saarde külanõukogust Saarde külanõukogu, sellest omakorda 1991. a. Saarde vald üldpindalaga 508 km, elanike arv oli 1.01.1997. a seisuga 2462.
Veel 1960. a. oli praeguse Saarde valla piirides seitse algkooli.
1973. aastaks olid kõik need likvideeritud peale Tihemetsa 9-kl kooli, mille sulgemisohust saadi jagu kohaliku rahva visa võitluse tulemusena.
Praegu tegutseb Saarde vallas kolm üldhariduskooli: Tihemetsa Põhikool, Tali Põhikool ja Kilingi-Nõmme Gümnaasium.
Keskeri- või kutseharidust võib omandada Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Tihemetsa õppekohal.
Allikad:
1. E. Nugis Saarde kihelkond. Saarde Ühispanga ja Saarde Majanduse Ühisuse Kirjastus 1934
2. Poliitika, teaduse ja kirjanduse aastaraamat. Neljas vihik. Pärnumaa elu. Kirjastus \"Kultuur\" Pärnus 1927.