Rahandusministeerium annab teada, et Riigikohtu 19.05.2020 otsusega kohtuasjas nr 3-18-529 on riigihalduse ministri 13.02.2018. a käskkiri nr 1.1-4/40 „Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" kehtestamine" tühistatud trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas. Arvestades kohtuotsust ja lähtudes PlanS § 73 lõikest 31 on muudatused kantud maakonnaplaneeringusse (https://maakonnaplaneering.ee/).
__________________________________________________________________________
Valminud on tehnilised lahendused Rail Baltica lõigule Harju maakonna piirist kuni Tootsini.
RB Rail AS koostööpartneril, Hispaania tunnustatud insenerifirma IDOM Consulting, Engineering, Architecture, on valminud raudteetrassi detailse paiknemise ning ristumiste tehnilised lahendused Rail Baltica lõigule Harju maakonna piirist kuni Tootsini. Lõigu kogupikkus on ligikaudu 71 kilomeetrit. Videos näidatud Alu-Mälivere lõik on 14,1 kilomeetrit pikk.
71 kilomeetri pikkune lõik on kaetud täies ulatuses kahe rööpapaariga. Lõigul on viis raudteesilda, 19 sõidutee viadukti, üks raudtee viadukt, 12 ökodukti ning sadakond truupi.
Lõigul on ette nähtud neli kohalikku peatust- Kohila, Rapla, Järvakandi ning Kaisma. Piirkondlikke peatusi arendab lähiajal edasi Rail Baltic Estonia OÜ.
Eelpool nimetatud projektlõigu tehnilisi lahendusi on tutvustatud kõigile trassikoridori jäävatele kohalike omavalitsustele. Lõplikud tööprojektid valmivad aga pärast keskkonnamõju hindamiselt saadud kommentaaride sisseviimist.
Harju maakonna piirist kuni Tootsi alevini kulgeva lõigu tööprojekt valmib 2021. aastal. Rail Baltic Estonia OÜ ja Maanteeamet on juba alustanud esimeste hangete ettevalmistamist maanteeviaduktide ehitustööde tellimiseks.
Maanteeviaduktide ja ökoduktide ehitust alustatakse eeldatavalt 2021. aastal.
Video on allalaaditav siit: https://wetransfer.com/downloads/1e890bc7921c4bd7302e1532d05d105420200706080739/75556d32b63060b83e1c0b4938b072c420200706080811/497395
Inglise keeles:
Maria Murakas
+372 52 19 572
Sõnumiagentuur Akkadian
________________________________________________________________________
Rail Baltica Pärnu maakonnas – infokiri aprill 2020
Käesoleva aasta 12. veebruaril allkirjastasid Rail Baltica raudteed arendav Balti riikide ühisettevõte RB Rail AS ning ettevõtete OBERMEYER Planen + Beraten GmbH (Saksamaa) ja PROINTEC S.A. konsortsium Rail Baltica projekteerimis- ja järelevalvetööde lepingu, mille tulemusena koostatakse raudtee tööprojektlõigul Tootsist Eesti-Läti piirini.
Millised objektid on plaanis projekteerida lõigul Tootsist kuni Eesti-Läti piirini?
Raudteelõik Tootsist Eesti – Läti riigipiirini on 93,5 km pikk ja hõlmab maakonnaplaneeringu kohaselt:
- 9 raudteesilda
- 15 maanteeviadukti
- 7 raudteeviadukti
- 11 ökodukti
Raudtee kulgemise ja täna planeeritud objektide asukohaga on võimalik tutvuda ka vastavas kaardirakenduses, mis asub SIIN:
Mida tööprojekti koostamine endast kujutab?
Järgneva kahe aasta jooksul viib projekteerimistöid teostav meeskond uues raudteekoridoris läbi ehitusuuringud, keskkonnauuringud, samuti keskkonnamõjude hindamise. Koostab raudtee alusehituse, pealisehituse ning raudteega seotud rajatiste ehitamiseks tööprojekti.
Projekteerimine koosneb erinevatest etappidest:
1. Uuringute läbiviimine
2. Esmaste projektlahendite edasiarenduste väljatöötamine lähtudes eelprojektist
3. Põhiprojekti koostamine
4. Tööprojekti koostamine
5. Autorijärelevalve ehituse ajal
Projekteerimisega paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine (KMH), et leida raudteele planeeringukoridoris parim asukoht ning optimaalseimad tehnilised lahendused, mis arvestaksid nii loodus- kui inimkeskkonnaga. Võimalikke mõjusid võetakse arvesse projekteerimise üksikasjades, et lõplik tööprojekt, mille alusel raudteed ja raudteeobjekte ehitama hakatakse, võimaldaks mõjusid minimeerida ja vajadusel leevendada.
Tootsist Eesti-Läti piirini ulatuv projekteerimislõik koosneb kolmest alamlõigust ning keskkonnamõjude hindamine viiakse läbi kahes lõigus.
Alamlõik NR1 - Tootsi-Pärnu
Asub kolme omavalitsuse territooriumil - Põhja-Pärnumaa vald, Tori vald ja Pärnu linn.
Aprillis 2020 alustatakse selles lõigus topoloogiliste ja geodeetiliste mõõdistustega.
Geoloogilised uuringud tehakse kokkuleppel raudteetrassile jäävate maaomanikega. Projekteerija alustab maaomanikega kontakteerumist aprillis 2020. Plaanide kohaselt alustatakse geoloogiliste uuringutega 2020. aasta maikuus.
Kogu projekt antud lõigus valmib tänaste plaanide kohaselt 2022. aasta I kvartalis.
Projekti edukaks elluviimiseks on vajalik ka kohalike elanike panus, vaid nii saame luua projekti, milles on arvestatud kohalike elanike ettepanekutega. Kaasame kohalikke elanikke, omavalitsusi ja kõiki olulisi huvirühmasid nii projektlahenduste väljatöötamise kui nende keskkonnamõjude hindamise käigus.
Alamlõik NR2 - Saarde-Häädemeeste
Asub kolme omavalitsuse territooriumil - Pärnu linn, Saarde vald, Häädemeeste vald.
Aprillis 2020 alustatakse selles lõigus topoloogiliste ja geodeetiliste mõõdistustega.
Geoloogilised uuringud tehakse kokkuleppel raudteetrassile jäävate maaomanikega. Projekteerija alustab maaomanikega kontakteerumist aprillis 2020
Plaanide kohaselt alustatakse geoloogiliste uuringutega 2020. aasta maikuus.
Kogu projekt antud lõigus valmib tänaste plaanide kohaselt 2022. aasta II kvartalis.
Projekti edukaks elluviimiseks on vajalik ka kohalike elanike panus, vaid nii saame luua projekti, milles on arvestatud kohalike elanike ettepanekutega. Kaasame kohalikke elanikke, omavalitsusi ja kõiki olulisi huvirühmasid nii projektlahenduste väljatöötamise kui nende keskkonnamõjude hindamise käigus.
Alamlõik NR3 Häädemeeste – EE/LV piir
Asub Häädemeeste valla territooriumil.
Aprillis 2020 alustatakse selles lõigus topoloogiliste ja geodeetiliste mõõdistustega.
Geoloogilised uuringud tehakse kokkuleppel raudteetrassile jäävate maaomanikega. Projekteerija alustab maaomanikega kontakteerumist aprillis 2020.
Plaanide kohaselt alustatakse geoloogiliste uuringutega 2020. aasta juulis-augustis.
Kogu projekt antud lõigus valmib tänaste plaanide kohaselt 2022. aasta II kvartalis.
Projekti edukaks elluviimiseks on vajalik ka kohalike elanike panus, vaid nii saame luua projekti, milles on arvestatud kohalike elanike ettepanekutega. Kaasame kohalikke elanikke, omavalitsusi ja kõiki olulisi huvirühmasid nii projektlahenduste väljatöötamise kui nende keskkonnamõjude hindamise käigus.
Mida tähendab põhiprojekteerimine raudteekoridoris ja vahetus läheduses maad omavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele? Millega arvestada tuleb?
Ennekõike tuleb arvestada, et projekteerijal on tarvilik ehitusuuringute teostamiseks pääseda ka tulevase raudtee trassi alla jäävatele kinnistutele ning sellega seoses palume inimestelt koostööd selle võimaldamiseks. Projekteerijal on kohustus taastada peale uuringute teostamist olukord nagu see oli enne uuringutega alustamist. Häiringud keskkonnale on minimaalsed ning projekteerija kavandab kasutada nii kerget tehnikat (nt järelhaagisel veetav geoloogilisteks uuringuteks vajalik puurmasin või väike roomikutel puurmasin) kui see võimalik on.
Maade omandamine
Maade omandamine toimub paralleelselt põhiprojekteerimisega ning maade omandamisega on tänaseks ka juba alustatud. Pärnu maakonnas omandatakse raudtee ehitamiseks maad 151 omanikult.
Maakorraldusega seotud küsimustes palume pöörduda: info@rbe.ee
| Maakond | Omavalitsus | Omandatav arv (tk) | Omandatav pindala (ha) | Riigiomand (tk) | Munitsipaalomand (tk) | Eraomand |
| Pärnu maakond | Häädemeeste vald | 46 | 181 | 11 | 16 | 19 |
| Pärnu maakond | Põhja-Pärnumaa vald | 51 | 121 | 14 | 0 | 37 |
| Pärnu maakond | Pärnu linn | 38 | 82 | 8 | 13 | 17 |
| Pärnu maakond | Saarde vald | 35 | 112 | 8 | 4 | 23 |
| Pärnu maakond | Tori vald | 79 | 192 | 20 | 4 | 55 |
| KOKKU Pärnu |
| 249 | 688 | 61 | 37 | 151 |
Projekteerijatest
Obermeyer Planen + Beraten GmbH on rahvusvaheline projekteerimis- ja konsultatsiooniettevõte, mis pakub projekteerimis ja inseneriteenused hoonete ehituse, transpordi rajatiste ning samuti energeetika- ja keskkonnavaldkondades. Ettevõte asutati 1958. aastal. Tänaseks on ettevõte Saksamaa üks juhtvaid, sõltumatuid inseneribüroosid.
PROINTEC S.A. asutati 1970. aastal kui üks esimesi tsiviilehitusettevõtteid, mis tegeleb infrastruktuuri projekteerimise, arhitektuurialase nõustamise aga ka linnaplaneerimise ja keskkonnavaldkonnaga. Raudteesektoris on PROINTEC S.A.-l pikaajaline kogemus tava- ja kiirraudteede, trammi- ja maa-aluste metroosüsteemide lahenduste projekteerimisel.
Milline on hetkeseis Rail Baltica arendamisel mujal Eestis?
Lisaks Rail Baltica 213 kilomeetri pikkuse põhiliini tööprojekti koostamisele, on Eestis alanud juba ka esimese objekti ehitustööd Saustinõmmel ning valmistatakse ette järgmiste objektide ehitushankeid. Samuti on alanud Pärnu reisiterminali projekteerimine ning käivad Muuga kaubaterminali tehnilise lahenduse arendustööd. Koos käimasoleva põhiliini tööprojekti koostamisega, toimub ka kohalike peatuste projekteerimine. Pärnu maakonnas on lisaks Pärnu rahvusvahelisele reisiterminalile planeeritud kohalikud peatused Kaismale, Tootsile, Kilksamale ja Häädemeestele. Tallinnas on käimas RB Ülemiste ühisterminali projekteerimine ning alustatud on raudteetaristu tehnilise lahenduse arendustöödega. Rail Balticu kaardiga on võimalik tutvuda SIIN
Täiendavat informatsiooni Rail Baltica projekti kohta leiate
https://www.railbaltica.org/info/ee
Priit Pruul
kommunikatsioonijuht
Rail Baltic Estonia OÜ
____________________________________________________________________________
Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" kehtestamine
Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine".
Rail Balticu raudteega luuakse uus rahvusvaheline ühendus Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, millega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning keskkonnahoid. Rail Balticu rajamine on seotud suure avaliku huviga.
Planeeringuga on leitud sobivaim asukoht elektrifitseeritud Rail Baltic raudtee trassi koridorile Pärnu maakonnas. Maakonnaplaneeringu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks kehtestas riigihalduse minister 13.02.2018 Harju maakonna osas ja 14.02.2018 Rapla maakonna osas. Lätis ja Leedus on Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoht valitud.
Raudtee trassi koridori asukoha määramisel kaaluti mitut võimalikku asukohta, mille tulemusena valiti trassikoridori asukoht nii, et raudtee rajamine oleks tehniliselt teostatav ja majanduslikult tasuv ning raudteest tulenevad mõjud ja häiringud oleksid minimaalsed nii inim- kui ka looduskeskkonnale. Põhjaliku analüüsi käigus selgitati välja trassikoridor, kus osutusid otsustavateks teguriteks kohaliku eluolu ja majandustegevuse hoidmine ning tasakaalustatud arengu jätkamine, Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade paiknemine, trassi kulgemine majapidamistest kaugemal ja strateegilise, regionaalset arengut soodustava Pärnu linna ühendamise võimalust arvestades.
Planeeritud trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, kus on raudtee rajamiseks vajaminev maa ja raudtee kaitsevöönd (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruum, mis võib osutuda vajalikuks juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus täpsustada. Raudtee nihutamine on võimalik üksnes planeeritud trassikoridori sees. Pärnu linnas ja Tahkuranna valla Reiu külas, kus trass kulgeb endise Pärnu-Riia raudtee asukohas, on trassikoridori laiuseks 150 m.
Raudtee on kavandatud reisirongidele kiirusega kuni 240 km/h. Kaubarongide kiirus on oluliselt madalam 120 km/h. Rahvusvahelise rongi peatus on planeeritud Pärnusse. Planeeritud trassikoridor annab võimaluse korraldada tulevikus Rail Balticu raudteel kohalikku rongiliiklust suunal Tallinn-Rapla-Pärnu ja edasi Riia suunal. Selleks on Rail Balticu trassile kavandatud perspektiivsed asukohad kohalike rongipeatuste rajamiseks.
Rail Balticu trassi koridori pikkus Pärnumaal on 109 km ja see kulgeb läbi viie kohaliku omavalitsuse: Põhja-Pärnumaa vald (enne haldusreformi Vändra ja Tootsi vallad), Tori vald (enne haldusreformi Are, Sauga ja Tori vallad), Saarde vald (enne haldusreformi Saarde ja Surju vallad), Häädemeeste vald (enne haldusreformi Tahkuranna ja Häädemeeste vallad) ja Pärnu linn (enne haldusreformi Paikuse vald ja Pärnu linn).
Planeeringulahenduste alusel toimub Euroopa standardse rööpmelaiusega (1435 mm) Rail Balticu raudtee ehitusprojekti koostamine. Ehitusprojekti alusel selgub ka Eesti Vabariigile omandatava maa täpne vajadus. Vajaliku maa omandamine toimub läbirääkimiste teel. Maade omandamisel võib alternatiiviks ostmisele olla ka kinnisasja ümberkruntimine ja kinnisasja vahetamine.
Kuni planeeringu elluviimiseni saab trassikoridori alale jäävaid maaüksusi edasi kasutada nende senise sihtotstarbe järgi, senist maakasutust planeering koheselt ei kitsenda. Trassikoridoris sätestatud maakasutustingimused kehtivad kuni Rail Baltic raudtee valmimiseni. Pärast raudtee kasutusloa väljastamist tulenevad kitsendused raudteest ja selle kaitsevööndist.
Planeering koostati tihedas koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Tehnilise Järelevalve Ameti, Keskkonnaministeeriumi ja teiste asjaomaste riigiasutuste, Rail Balticu trassikoridori jäävate maavalitsuste, Pärnumaa kohalike omavalitsuste, erinevate huvigruppide ja avalikkusega. Planeeringuprotsessi kaasati ka isikud, kelle kinnistuid trassikoridor puudutab. Pärnumaal toimus planeeringu koostamise käigus kokku 31 avalikku arutelu, millest võttis osa ligi 1000 isikut.
Rail Balticu maakonnaplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest. Seletuskirjas on kirjeldatud planeeringulahendus omavalitsuste kaupa. Trassikoridori kasutamise põhimõtted ja tingimused on toodud kogu planeeringuala kohta. Planeeringu koosseisus on kolme maakonda hõlmav joonis (mõõtkava 1:220 000) ja Pärnu maakonna põhijoonis (mõõtkava 1:80 000). Samuti eraldi joonised (mõõtkavas 1:20 000) on koostatud enne 2017. aasta haldusreformi eksisteerinud kohalike omavalitsusüksuste territooriumitele jäävate trassilõikude osas.
Planeeringu koostamisel on arvesse võetud ning tasakaalustatud riigi ja kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu vajadused. Planeeringu koostamise käigus viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mille eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi planeeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse. KSH aruandes on selgitatud, kirjeldatud ja hinnatud planeeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi mõjusid loodus- ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, võimalikke alternatiivseid lahendusi ning kavandatud negatiivsete mõjude leevendamise meetmed säästvaks ja tasakaalustatud arenguks. Meetmete tõhususe kontrollimiseks projekti edasistes etappides on KSH aruandes esitatud seirekava. Maakonnaplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb piiriülene keskkonnamõju.
Maakonnaplaneering, kehtestamise käskkiri ja KSH aruanne on kättesaadavad veebilehel http://www.maavalitsus.ee/maakonna-planeeringud Pärnu maakonna alajaotuses.