Esmaspäeval, 8. mail kohtusid Saarde valla esindajad Liivi lahe meretuulepargi ühenduste eriplaneeringu eestvedajatega. Praegu on koostamisel asukoha eelvaliku lähteseisukohad ning keskkonnamõju hindamise programm.

Juhul, kui käsil olevast keskkonnamõju hindamisest ilmneb, et Liivi lahte on võimalik rajada kavandatav meretuulepark, vajab see toimimiseks ka elektriühendusi. Nende loomiseks on riik algatanud eriplaneeringu. Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik Anne Martin, Skepast&Puhkim keskkonnakorralduse üksuse juht Jüri Hion ja Enefit Greeni meretuulenergia arendusjuht Karmo Kõrvek tutvustasid 8. mail riigi eriplaneeringu eesmärki.

„Meil on vaja leida Liivi lahe meretuulepargi elektriühendusele sobiv asukoht, et viia tuulepargis toodetav elekter tarbijateni. Selleks tuleb planeerida õhuliinid, maakaabelliinid, veekaabelliinid, trafoalajaamad ning muud elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised," selgitas rahandusministeeriumist Anne Martin. „Praegu tegime esimese kohtumise omavalitsuse esindajatega, kuid materjalide täienedes on kavas avalikud väljapanekud ja arutelud ajavahemikus augustist oktoobrini, et iga huviline saaks toimuvale kaasa rääkida. Ekspertide kvaliteetne töö ja kogukonna igakülgne kaasamine on need asjaolud, mis meid parima lahenduseni aitavad viia," lisas Martin.

Liivi lahe meretuulepargi valmimisel peab elekter tuulepargi merealajaamast ühenduste kaudu jõudma maismaal asuvasse Eleringi põhivõrgu alajaama ja sealt tarbijateni. Tuulepargi piirkonnas on võimalike liitumiskohti kolm: Audru, Sindi ja Kilingi-Nõmme alajaamad. Eriplaneeringu praeguses etapis kirjeldatakse metoodika ja põhimõtted, kuidas parim asukoht valida ning milliseid uuringuid selleks on vaja kavandada. Võimalike asukohaalternatiivide visandamise ja võrdlemiseni jõutakse alles planeeringu järgmises etapis. Kuna nii keskkonnamõjude hindamise kui planeerimisprotsessid üleüldse on ajamahukad, siis toimuvad tegevused nii meretuulepargi enda kui ühenduste kavandamisel osaliselt samaaegselt.

„Kriteeriume, mida protsessis arvestada, on hulgaliselt," ütles keskkonnaekspert Jüri Hion. „Meie ülesanne on analüüsida tehnilisi, sotsiaalmajanduslikke, kultuurilisi ja looduskeskkonna kriteeriume ning leida parim võimalik asukoht, mis oleks vähima kogumõjuga."

„Eestil on vaja vähemalt ühte meretuuleparki, et toota ise suures koguses taastuvenergiat ja katta aastal 2030 kodumaine tarbimine rohelise elektriga. Kuigi seitse aastat tundub pikk aeg, siis tegelikult nõuavad põhjalikud ettevalmistustööd ja vajalikud uuringud suure osa sellest ajast. Ühendused on meretuulepargi rajamise vältimatu eeldus ning oleme pühendunud parima lahenduse leidmisele ," ütles Enefit Greeni meretuuleenergia arendusjuht Karmo Kõrvek.

„Taastuvenergia vajalikkuses ei ole kahtlust, kuid seejuures on oluline arvestada, et võimalik saadav kasu ja kogu protsessiga kaasnevad mõjud oleksid põhjalikult analüüsitud ja kaalutud ning kõik huvigrupid juba võimalikult varajases etapis kaasatud," ütles Saarde vallavanem Külli Karu.

 

Ülemöödunud aasta suvel esitas Eesti Energia taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks, et planeerida Liivi lahes kavandatava meretuulepargi ühendus Eleringi põhivõrguga maismaal. Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Vabariigi Valitsuse korraldusega möödunud aasta augustis.

 

Lisainfo:

Anne Martin
Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik
anne.martin@fin.ee
5802 3933

 

Uudise juures kasutatud foto on illustratiivne.