Elutähtsad teenused
Elutähtsad teenused on need teenused, mille katkestus võib ohustada inimeste elu, tervist või ühiskonna toimimist laiemalt. Need teenused peavad toimima ka kriisiolukorras, näiteks suure elektrikatkestuse, tormi või muu hädaolukorra ajal.
Alates 18. oktoobrist 2024 on Eestis määratletud 22 elutähtsat teenust, mille kättesaadavus peab olema tagatud ka kriisiolukorras:
- tervishoiuteenuste toimimine (perearstikeskused)
- ravimitega varustamine
- avalik-õigusliku meediateenuse toimimine
- avalik-õigusliku meediateenuse osutamiseks vajaliku ringhäälinguvõrgu teenuse toimimise tagamine
- lennuväljade toimimine
- toiduga varustamine
- avaliku raudtee toimimine
- sadamate toimimine
- areonavigatsiooniteenuse toimimine
- makseteenus
- sularaharinglus
- veega varustamine ja kanalisatsioon
- kaugküttega varustamine
- kohaliku tee sõidetavuse tagamine
- telefoniteenus
- mobiiltelefoniteenus
- andmesideteenus
- elektriga varustamine
- elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine
- maagaasiga varustamine
- vedelkütusega varustamine
- riigitee sõidetavuse tagamine
Kohaliku omavalitsuse üksus vastutab oma haldusterritooriumil kolme elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise eest. See tähendab, et KOV peab planeerima, korraldama ja tagama nende teenuste toimimise ka kriisiolukorras, näiteks elektrikatkestuse, tormi või muude hädaolukordade ajal.
KOVi vastutusel on järgmised elutähtsad teenused:
- Kaugküttega varustamine – tagada soojusvarustus kaugküttega ühendatud hoonetele.
- Kohalike teede sõidetavus – hoida valla teed läbitavad igal ajal, sh talvine libedustõrje ja lumekoristus.
- Vee- ja kanalisatsiooniteenus – korraldada puhta joogivee varustamine ja reovee ärajuhtimine.
Need teenused on osa riiklikust elutähtsate teenuste süsteemist ning nende toimimine mõjutab otseselt elanike igapäevaelu ja turvalisust. Seetõttu peab vald hindama nendega seotud riske, koostama toimepidevuskavad ja tegema koostööd teenuseosutajatega.
Saarde valla korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevusenõuded on vastu võetud 18.06.2025.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus
Valitsus kiitis 29. mail 2025 heaks tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu. Uus seadus suurendab Eesti kriisivalmidust ühtse ja selge laia riigikaitse ja kriisikindluse õigusruumi loomisega. Riigikogu võttis eelnõu menetlusse 2. juunil 2025. aastal. Uus seadus aitab paremini valmistuda nii ulatuslikeks kui ka väiksemateks kriisideks. Tervikliku õigusruumi loomine suurendab rolliselgust ja loob selgemad ootused kriiside lahendajatele: Vabariigi Valitsusele, ametiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja elutähtsate teenuste osutajatele.
Kohalike omavalitsuste ülesannetest tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses.