Saarde Vallavolikogu 25.08.2015 määrusega nr 9 kehtestati Saarde valla uuendatud  jäätmehoolduseeskiri. Eeskirja muutmise põhjuseks oli asjaolu, et riik kehtestas rangemad nõuded prügi sorteerimisele ja liigiti kogumisele, et soodustada jäätmete taaskasutamist, tagada taaskasutamise sihtarvude täitmine ning vähendada prügilasse ladestatavate olmejäätmete, sh biolagunevate jäätmete kogust. Eesmärkide täitmisele peavad kaasa aitama kõik, nii omavalitsused kui üksikisikud. Seega tuleb meil  muuta oma harjumusi ning pöörata senisest rohkem tähelepanu jäätmete nõuetekohasele sorteerimisele. Praegu juhtub sageli, et segaolmejäätmete konteineri kaant paotades vaatavad sealt vastu pakendid, värvipurgid, elektroonikaromud, riisutud lehed vm sobimatud jäätmed. Edaspidi võib selline hoolimatus kaasa tuua sekeldusi ja rahakulu. Teine probleem, mis ikka ja jälle kollitab, on jäätmete vedamine metsa. Ei mõista, mis sunnib inimest sõitma porisele metsateele, et kallata puude vahele kastitäis arvutijuhtmeid või loopida kraavikaldale hunnik riidekotte, kui neidsamu  jäätmeid saab hoopis mugavamalt ja tasuta ära paigutada vastavatesse konteineritesse. Looduse prügistamise kõrval on lubamatu ka oma kinnistu muutmine prügimäeks. Prügikogumise maania võib võtta ettearvamatud mõõtmed ja kasvada üle pea, nii et arutu koguja ise selle likvideerimisest enam üle ei käi.       

Jäätmehoolduseeskirjaga (edaspidi JE) saab tutvuda Saarde valla koduleheküljel või vallamajas. Toon välja mõned erinevused võrreldes varem kehtinud eeskirjaga.

Jäätmeliigid, mille liigiti kogumine Saarde vallas on kohustuslik ja nende vedu korraldatud, on: ohtlikud jäätmed, probleemtoodete jäätmed (patareid, elektroonikaromud, rehvid jm), pakendid, biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed, suurjäätmed. Konteinerite asukohad on JE lisas 1. Uuel aastal lisanduvad loodetavasti ka vanapaber ja aknaklaas, kui algab korraldatud jäätmeveo uus periood.

Ka puidu-, metalli-, plasti- ja tekstiilijäätmeid tuleb tekkekohal eraldi koguda, kuid nende veo korraldamine iga majapidamise juurest väikeste koguste ja asustuse hõreduse tõttu ei ole keskkonna seisukohast ja majanduslikult mõistlik ning jäätmevaldaja korraldab ise nende jäätmete taaskasutamise, realiseerimise või viimise mõnda jäätmekäitluskohta (nt Paikre  prügilasse). Kuni nende jäätmeliikide jaoks ei ole meil spetsiaalseid konteinereid paigaldatud, võib need jäätmed panna oma kinnistu segaolmejäätmete konteinerisse.

Eraldi tuleb rääkida biolagunevatest jäätmetest – aia- ja haljastusjäätmetest ning köögi- ja sööklajäätmetest. Praegu rändavad kartulikoored jm köögijäätmed enamasti segaolmejäätmete konteinerisse ja sealt edasi prügilasse. Kuid kuna riigi eesmärk on vähendada aastaks 2020 biolagunevate jäätmete osakaalu ladestatavates jäätmetes 20 massiprotsendini, siis peame meiegi püüdma selle poole, et segaolmejäätmete kasti satuks üha vähem köögijäätmeid. Mida nendega siis teha, kui majapidamises pole koduloomi ja puudub ka aiamaa, kus kompostida?

JE § 22 sätestab biojäätmete kompostimise nõuded:     

(1)   Majapidamises ja ettevõtluse käigus tekkivad biojäätmed tuleb eraldi koguda ja viia vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta või kompostida. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida  lahtiselt aunas.

(2)   Kompostimisnõud ja -aunad peavad asuma naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Kompostitavat materjali peab paigutama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning viisil, mis ei põhjusta kahjurite ega haisu teket.

(3)   Biolagunevaid toidu- ja köögijäätmeid võib kompostida selleks ettenähtud kohtades oma kinnistul aias või aiamaal, jälgides eeskirja, või panna selleks ettenähtud kompostrisse (kinnine kompostikast või tööstuslikult valmistatud komposter). Kompostimiskoha ja kompostri puudumisel võib köögijäätmed panna segaolmejäätmete konteinerisse, kui need ei sisalda vedelaid jäätmeid ja on prügikotis. Biolagunevate köögijäätmete lahtiselt kallamine segaolmejäätmete kogumismahutisse on keelatud.

(4)   Kompostri sisude segamise ja tühjendamise eest vastutab elamu valdaja.

(5)   Haljasalade, parkide ja kalmistute hooldamisel tekkinud biolagunevad haljastusjäätmed tuleb kompostimiseks üle anda vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta või kompostida selleks tehniliselt ettevalmistatud ja omavalitsusega kooskõlastatud väljakutel. Kompostimisplats haljastusjäätmete kompostimiseks asub Marana külas Heitvete puhastusseade kinnistul. Aiajäätmete viimine kompostimisplatsile tuleb kooskõlastada Saarde Kommunaal OÜ-ga.

JE § 28 käsitleb ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemist (puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi jm ehitusmaterjalide jäätmed, sh asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid). Nimetatud jäätmete paigutamine segaolmejäätmete konteinerisse on keelatud, kuid võib taaskasutada nt pinnase täitmiseks (mitte eterniiti!). Need ehitusjäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada või kõrvaldada, tuleb käitlemiseks üle anda vastavat õigust omavale isikule. Kui on käsil suurem lammutustöö, on mõistlik tellida kohale suurem konteiner.

Kui kõik eelnimetatud jäätmeliigid on eraldi kogutud ja vastavasse konteinerisse viidud või jäätmekäitlejale üle antud, jääb segaolmejäätmete konteinerisse järele üsna vähe prügi. Aga see oligi eesmärk, sest liigiti kogutud jäätmeid saab uuesti ringlusse võtta või taaskasutada. Ja vähese segaprügi jaoks võib võtta hoopis väiksema konteineri, mille tühjendamine on odavam.    

JE 4. peatükki on koondatud kõik korraldatud veoga seonduv, mis varem oli kehtestatud eraldi määrustega – nagu korraldatud jäätmeveoga liitumine, lepingu sõlmimine, vabastuse või harvema veo taotlemine, ühise kogumismahuti kasutamine jne. Kuna riigihange uue vedaja leidmiseks ei ole veel lõppenud, ei saa sellest praegu täpsemalt rääkida ja loodame  uudiseid jagada edaspidi.

Nagu siiani, võib Saarde Vallavalitsus ka edaspidi lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud avalduse alusel erandkorras kuni 3 aastaks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Muul põhjusel jäätmeveoga liitumisest ei vabastata.

Kui jäätmevaldaja kasutab temale kuuluvat korraldatud jäätmeveokohustusega kinnistut suvila või suvekoduna, või kui jäätmeveoki ligipääs kinnistule on teeolude tõttu periooditi takistatud, võib jäätmevaldaja taotleda kuni 3 aastaks korraldatud jäätmeveoga perioodilist mitteliitumist. Vabastus antakse üldjuhul ajavahemikuks 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. 

Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks esitab jäätmevaldaja Saarde Vallavalitsusele vähemalt üks kuu enne vabastamise perioodi alguskuupäeva taotluse, millest peavad nähtuma korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise põhjused ja mitteliitunuks lugemise periood. Kuna kõik praegu kehtivad vabastused lõppevad 31. detsembril k.a, on sobiv aeg hakata taotlema vabastusi uueks korraldatud jäätmeveo perioodiks. Selleks soovitame hoolega lugeda eeskirja, valida sobiv lisa (lisa 2 või lisa 3) ja esitada see täidetult ja allkirjastatult Saarde Vallavalitsusele. Taotluse võib saata digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga (info@saarde.ee või eesi.kolla@saarde.ee), postiga (Nõmme 22 Kilingi-Nõmme) või täita vallamajas. Telefonitsi esitatud taotlusi menetlusse ei võeta.

Muude taotlustega võiks oodata, kuni selguvad uue korraldatud veoperioodi tingimused ja teenuste hinnad. Siis on rohkem infot, mille põhjal otsustada, kas vahetada konteinerit, taotleda harvemat vedu või kasutada ühist jäätmemahutit. Korraldatud veost täpsemalt saab lugeda detsembrikuu ajalehest või valla kodulehelt.

JE lisad on:

Lisa 2. Taotlus korraldatud jäätmeveoga perioodiliselt mitteliitumiseks.
Lisa 3. Taotlus korraldatud jäätmeveoga erandkorras mitteliitunuks lugemiseks.
Lisa 5. Taotlus jäätmemahuti tühjendamise sageduse muutmiseks.
Lisa 6. Taotlus ühise jäätmemahuti kasutamiseks.

 

Eesi Kolla
keskkonnaspetsialist
449 0138