Tuulepargi mõju hindamisest

Mõjude hindamisi on erinevaid ja inimesed võivad olla eri nimetustest ka segaduses - on Natura hindamised, keskkonnamõju- ja strateegilise keskkonnamõju hindamised. Mõjuhindamise liiki ei vali arendaja, omavalitsus ega hindaja, see on seadusest tulenev ja täpselt kirja pandud kohustus, millist vormi igal puhul valida ja milliseid mõjuvaldkondi hinnata. Olemuselt lühendite KMH (keskkonnamõju hindamine) ja KSH (keskkonnamõju strateegiline hindamine) taga peituvad dokumendid väga erinevad polegi ja neil pole ka erinevat kaalu - mõjuhindamiste tulemused on alati tähtsad ja kõigile täitmiseks.
 
Hindamisprotsessi peamine eesmärk on välistada oluline mõju ja selle hindamiseks ja analüüsimiseks viiakse läbi väga eriilmelisi tegevusi, alates dokumentide läbitöötamisest ja stsenaariumite modelleerimisest kuni kohapealsete paikvaatlusteni. Kui olulist keskkonnamõju välistada ei suudeta, siis plaanitud arendust realiseerida ei saa. Alguses võivad olla arendajate plaanid väga suurejoonelised, aga sageli neid plaane tervikuna ellu viia ei saa, mõnikord ka tuntavalt kärbituna mitte. Osal puhkudel võivad aidata leevendusmeetmed, selle otsuse teeb ekspert. Näiteks võib linnuökoloog otsustada, et mõju saab leevendada tehisintellektil põhinevate tuvastusseadmetega, mis linnuparve lähenedes tuulikute töö automaatselt seiskavad, aga ekspert võib ka otsustada, et risk on konkreetses kohas liiga suur ja tuulikut sinna ehitada ei saa.
 
Iga tegevust hindamistöö käigus viib ellu konkreetse valdkonna ekspert, näiteks kaitstavate loodusvarade ekspert, müraekspert, varjutuse ekspert, sotsiaalse ja kultuurilise mõju ekspert. Igal juhul on keskkonnamõjuhinnang alati pika protsessi käigus valmiv meeskonnatöö. Näiteks linnustiku uurimiseks on välja töötatud linnustiku-uuringu metoodika ja uuringuid viivad läbi linnuökoloogid. Eestis on väga hea lindude alusandmestik olemas, see võetakse eelduseks. Alati tehakse ka erinevaid paikvaatlusi ja püütakse kaardistada kõik linnuliigid. Kõrge kaitse all olevate kategooriate linnuliikide otsimine käib kindlatel aastaaegadel ja kellaaegadel, see on üks põhjuseid, miks mõjuhindamise protsessid võivad võtta palju aega. Sarnaselt otsitakse paikvaatluste käigus teatud tüüpi metsadest ka nahkhiiri ja lendoravaid. Sel moel uurides alusandmestik järjest täieneb, sama infot saab hiljem kasutada ka näiteks teist tüüpi arendusi kaaludes.