Kevade saabudes võtavad kuuma Aafrika päikese alt väike-konnakotkad suuna Eesti poole. Tegemist on rändlindudega, kelle talvitusalad asuvad Lõuna- ja Kagu-Aafrikas. Esimesed kiiremad saabujad jõuavad Eestisse juba märtsi lõpus, aprilli alguses ning ligikaudu 2-3 kuusele rändele asutakse juba septembris. ¹

 

Väike-konnakotkas on Eestis pesitsevatest kotkastest kõige arvukam, neid on hinnanguliselt u 500-600 paari. Tegemist on Eesti I kaitsekategooria linnuliigiga, kelle elupaigad asuvad ka Saarde tuulepargi lähistel, mistõttu tuleb neid ka seirata. Kusjuures oma pesa vahetavad and keskmiselt iga 3 aasta järel. Väike-konnakotkaste seire Saarde tuulepargis algas juba 2018. aastal, kui viidi läbi keskkonnamõjude hindamist. Ekspertide sõnul on vajalik linde jälgida ka tuulepargi ehituse ajal ning 5 aasta jooksul pärast tuulikute püstitamist. Kotkaseiret teostab MTÜ Kotkaklubi Urmas Sellise juhtimisel.

 

Kotkaste seire käigus pannakse võimalusel kotkastele GPS jälgimisseade, see annab kõige täpsema ülevaate linnu elupaigakasutusest. Kuivõrd igal-aastal ei pruugi kotkad antud pesakohti asustada või nende püüdmine ebaõnnestub, tuleb läbi viia ka visuaalseid vaatlusi linnu elupaiga lähistel. Ühel vaatluspäeval vaadeldakse elupaiga piirkonda 4 tunni jooksul. Visuaalsete vaatluste abil saab infot ka teiste sama piirkonda kasutavate kotkaste kohta, kes võivad mõnda aega viibida võõral territooriumil.

 

Saatjate abil on võimalik saada konkreetse isendi kohta põhjalik info ja ideaalis mitme aasta jooksul. Saatjate tööd jälgitakse igapäevaselt, mis võimaldab kiirelt reageerida, kui linnu käitumises anomaaliaid esineb (nt elektriliinis vigastatud, hukkunud, vms). Isalindude jälgimine on efektiivsem, sest enamuse toitu hangivad nemad, emalind on pigem pesa juures. Kõige paremini on enne-pärast meetodil võrreldavad just sama isendi andmed. Siiski ei erine ka samas kohas pesitsevate erinevate isendite andmed märkimisväärselt.

 

Esimesena sai GPS jälgimisseadme endale nn Mälgandi isalind, keda jälgiti vahemikus 2018 augustist kuni 2020 novembrini. Side kotkaga katkes Aafrikas (Tansaanias) ning tõenäoliselt lind hukkus rändel või talvituskohas. GPS seadet kätte ei saadudki – levi Aafrikas on üldiselt katkendlik ning täpne hukkumise koht jääb seega üldjuhul välja selgitamata.

 

2022. aastal paigaldati GPS seade väike-konnakotkale, kes sai nimeks Neits. Tema toimetamisi sai jälgida ainult 2022. a hooajal. Ka Neitsi teekond Aafrikasse oli täis ootamatusi, millest on kirjutatud ka varem (vt siit ) Paraku hukkus ka Neits 2023. a kevadel rändel, side temaga katkes Bulgaarias.

 

2023. hooajal oli taaskord õnne väike-konnakotka püüdmisel, sel korral sai isend nimeks Kärsu. Väike-konnakotkas Kärsu on täna veel Aafrikas (Ugandas), aga tagasiteel juba Eesti ning Saarde valda peaks jõudma umbes aprillis. Nagu eelpool juttu tuli, siis Aafrika levi on üsna katkendlik ja vahepeal Kärsu teekonda jälgides tekkis üsna suur mure tema käekäigu pärast. Rõõm oli suur, kui selgus, et Kärsuga on kõik hästi ja rännutee ikkagi jätkub. Kärsu toimetamistel saab silma peal hoida siin. Soovime talle head reisi ja turvalist koduteed!

 

Väike-konnakotka seire lõplik aruanne valmib alles 2027. aasta lõpus, mil saavad vastuse ka küsimused, kas  kotkad väldivad tuulikute lähedust või mitte, kas või mil määral liigid kohanduvad muutunud oludega ning kuidas mõjutab tuulikute lähedus nende pesitsemist. Juba praegu on Saarde tuulepargi arendaja Utilitas Wind OÜ rakendanud järelseirest tulenevat soovitust seisata tuulikud samal põllul toimuva vilja- ja heinakoristuse ajaks, sest väike-konnakotkad on teadaolevalt tuulikute osas tundlikud kuna kasutavad lennul tõusvaid õhuvoolusid. Saagikoristuse ajal lendavad nad kohale (ka hiireviud, valge-toonekured jt) lähemalt ja kaugemalt, sest koristusmasina alt läbi käinud saakloom on lindudele kerge saak. Lisaks võivad and liigikaaslaste lähedusest ka stressi sattuda ning ei pruugi reageerida tuulikulabade liikumisele ja võivad seeläbi hukkuda. 

 

Lõpetuseks leiab veel palju põnevat infot kotkaste kohta Kotkaklubi koduleheküljelt. Tegemist on vabaühendusega, mis on loodud 1999.a. Klubi koondab kotkaste ja must-toonekure kaitsmisele, uurimisele ja tutvustamisel pühendunud sõpru ning nende peamine eesmärk on, et kotkad ja must-toonekurg jääksid ilmestama Eesti maastikku ka tulevikus. Loodame siiralt, et just nii saabki olema.

 

  ¹ https://www.kotkas.ee/liigid/vaike-konnakotkas

 

/Artikli koostamisel on kasutatud MTÜ Kotkaklubi 2022. a ja 2023. a seirearuandeid/