30.03.22

Kuidas saan ise võimalikeks kriisideks valmistuda?

Iseseisev hakkamasaamine ja igaühe roll kriisideks valmistumisel on väga oluline. Kriisi korral võib abi kohale jõuda eeldatust hiljem. Seega on tähtis, et igaüks mõtleks enda ja oma pere jaoks läbi, kuidas saada hakkama siis, kui elutähtsad teenused (soojusvarustus, elekter, veevarustus ja kanalisatsioon, sideteenus jm) peaksid katkema.

Inimene peaks hädaolukordades ja elutähtsa teenuse katkemise korral toime tulema vähemalt seitse päeva, kuni riigi abikäsi sinuni jõuab!

  • Hoia kodus elementaarset toidu, ravimite ja esmatarbekaupade varu.
  • Mõtle läbi, mida teha võimaliku elektrikatkestuse korral ja kuhu minna, kui oma kodus enam hakkama ei saa, sest pole kütet, elektrit või vett.
  • Hoolitse, et sul oleks rahakotis varuks sularaha, millega saad soetada hädavajalikku mõne päeva kuni nädala jooksul olukorras, kus elektri- või sidekatkeskuse tõttu kaardimaksed ei toimi.
  • Kui sul on auto, hoia kütusepaak pidevalt vähemalt pooltäis ning võimalusel hoia veidi kütust varuks ka kodus. Eestis on mitukümmend autonoomse elektritoitega tanklat, kus saab sularaha eest tankida ka siis, kui elektrivarustus või side ei toimi. Tanklate kaardi leiad siit: https://www.espa.ee/et/autonoomse-elektritoitega-tanklad.
  • Ära jäta aeguva dokumendi vahetust viimasele minutile, sest energia- ja sidekatkestuste või küberrünnete korral võivad järjekorrad oluliselt pikeneda. 
  • Käitumisjuhised võimalike kriisidega toimetulekuks leiab siit: https://www.rescue.ee/et/kaeitumisjuhised-voimalike-kriisidega-toimetulekuks
  • Soovitusliku hädaolukorra varu leiab siit: https://www.rescue.ee/et/juhend/soovituslik-haedaolukorra-varu
  • Käitumisjuhiseid kriisiolukordadeks leiad ka veebilehelt Ole Valmis ning samanimelisest rakendusest: https://www.olevalmis.ee/.

Soovituslik nädalane varu:

  • 21 liitrit joogivett
  • pakisupid / püreepulbrid
  • purgisupid ja -toidud
  • kuivikud
  • konservid (liha- , puu- ja juurvilja)
  • kommid, halvaa, küpsised
  • vajadusel beebitoit
  • taskulamp ja varupatareid
  • patareidel / akudel töötav raadio
  • esmaabitarbed ja ravimid, mida pere tarbib
  • laetud akupank mobiilsete seadmete laadimiseks
  • küünal ja tikud
  • priimus vee ja toidu soojendamiseks / valmistamiseks
  • niisked salvrätikud
  • sularaha

 

Pärnumaa Omavalitsuste Liidu turvalisuse nõukogu eestvedamisel valmis kogukondade kriisiks valmisoleku hindamise töövihik

Info: https://kriis.ee/julgeolekuolukord-euroopas

 

Pärnumaa veebipolitseinik Karmen Raud

e-mail karmen.raud@politsei.ee

Ametikoha aadress: A.H.Tammsaare pst 61, Pärnu

 

Pärnu politsei ootab vihjeid õigusrikkumiste ja õigusrikkujate kohta anonüümsel vihjepostil: laane.vihje@politsei.ee

  • Narkovihjed telefonile 444 6660
  • Liiklusega seotud tähelepanekuid ootab politsei infotelefonile 612 3000.
  • Korruptsiooniga seotud vihjeid ootab politsei aadressile korruptsioonivihje@politsei.ee või vihjetelefoni automaatvastaja numbrile 612 3657

 

Tähtsad telefoninumbrid:

Vallavalitsuse üldnumber +372 449 0135

Saarde valla vee- ja kanalisatsiooniettevõte OÜ Saarde Kommunaal +372 5348 9179

Häirekeskus 112

Helistage häirekeskusesse, kui vajate abi - kui teie või kellegi teise elu, tervis, vara või keskkond on ohus või on alust arvata, et midagi ohtlikku on juhtumas.

Perearsti nõuandetelefon 1220, +372 634 6630

Perearsti nõuandetelefon on abiks, kui:

  • soovite teada, kas teie tervisemure korral on vältimatu pöörduda erakorralise meditsiini osakonda, perearsti poole või saab olukorra lahendada koduste vahenditega;
  • terviseprobleem tekib väljaspool tööaega, puhkepäevadel või riiklikel pühadel.

Riigi infotelefon 1247

päästealane infot või nõu:

  • kuidas muuta oma kodu turvalisemaks;
  • päästeametnike kontakte ja vastuvõtuaegu, muud infot päästevaldkonna kohta;
  • kus ja kuidas tohib lõket teha;
  • soovite teatada ohtlikust ehitisest või katmata kaevust;
  • soovite kutsetunnistusega korstnapühkija kontaktandmeid;

keskkonnaalast infot:

  • keskkonnareostusest või reostusohust;
  • ebaseaduslikku jäätmete ladestamistamisest, metsaraiest, kalapüügis või muust ebaseaduslikkust looduskasutusest, loomade julmast kohtlemisest;
  • massiliselt surnud loomadest, lindudest või kaladest;
  • ilmselgelt abitusest, sekkumist vajavas seisundis metsloomast või -linnust;
  • muust keskkonnaalasest õigusrikkumisest;
  • maanteel hukkunud suurulukist (hunti, karu, ilvest, metssiga, punahirve, põtra või metskitse).

Elektrilevi rikketelefon 1343

  • kui teil ei ole kodus elektrit ning teile pole saabunud plaanilise elektrikatkestuse teadet;
  • te ei ole saanud Elektrilevilt 10-15 min jooksul pärast voolu kadumist elektririkke SMSi;
  • pärast elektririkke lõppemisest teavitava sõnumi saamist ei ole ikka elektrit.

Lasteabi 116111

  • hooletusse jäetud, abivajavat või hädaohus last;
  • füüsiliselt, emotsionaalselt või seksuaalselt väärkoheldud last;
  • kiusamist kodus, koolis, huviringides/trennides või internetis;
  • laste ja noorte omavahelisi tülisid ning probleeme koolis, kodus, huviringides;
  • lapse enesehävituslikku käitumist, näiteks enese vigastamist või selle kavatsust:
  • lapse kasvatamine, hooldusõigus või interneti kasutamine.

Maanteeinfo 1510

teatada, kui

  • teel on liiklustakistus või muu liiklusele ohtu põhjustada võiv olukord;
  • tee on määrdunud (sõnnik, muld, liiv jms), liiklusõnnetuse tagajärjel on teel praht;
  • teel on liiklusohtlikud augud, teel on lahtised kivid või killustik;
  • kruusatee on halvas seisukorras;
  • tee on üleujutatud, libe või lumme tuisanud, teele on langenud puid;
  • teel on loomakorjus;
  • liiklusmärk on katki, puudu või eksitav.

Mürgistusteabeliin 16662

info mürgistusjuhtude korral:

  • kodukeemia, kosmeetika ja loodustooted, ravimid, narkootilised ained;
  • taimekaitsevahendid ja väetised, näriliste ja putukatõrjevahendid;
  • seened, taimed, mürgiste loomade hammustused;
  • mürkgaasid ja alkohol.

Emotsionaalne tugi (Eluliin) +372 655 8088

Emotsionaalse toe telefon on inimestele, kes on emotsionaalse kriisi seisundis, depressioonis, tunnevad sügavat muret kaotuse ja leina tõttu, tunnevad üksindust, kannatavad vägivalla all, kogevad mitmesuguseid suhte- ja perekonnaprobleeme, sotsiaalseid raskusi või soovivad elust lahkuda. Avatud kell 19.00-7.00

 

PÄRNU OHVRIABI OSAKOND

Pikk 18, Pärnu

Ohvriabi töötaja: Tatjana Zuftsiankou 

E-posti aadress: Tatjana.Zuftsiankou@sotsiaalkindlustusamet.ee

Telefon: 5303 9077

 

Hingehoiutelefon 116 123

Telefoniliin kõigile, kes vajavad abi järgmiste probleemidega toime tulemisel:

  • surmahirm,
  • lein,
  • ärevus,
  • suitsiidsed mõtted,
  • eksistentsiaalsed küsimused,
  • spirituaalsed ja religioossed küsimused,
  • elumõtte otsingud,
  • äng ja elu perspektiivi puudumine,
  • üksindus ja tõrjutus,
  • suhteprobleemid,
  • suhtlemispuudus,
  • häbi- ja süütunne.

Hingehoiutelefonil saab abi saab eesti, vene ja inglise keeles. Täpsemat  hingehoid.ee.

 

Kui soovid vabatahtlikuna teisi abistada ja ühiskonnas heaks tegutsed on sul võimalus liituda järgmiste vabatahtliku organisatsioonidega:

Vabatahtlik päästjaAbipolitseinikKaitseliit, Naiskodukaitse.

Lühi- ja pikaajalist abivajadust koondavad:

 

 

Naiskodukaitse poolt välja töötatud käitumisjuhiste "Ole valmis" äpp aitab kriisiolukordadeks valmistuda. Rakenduse saab tasuta alla laadida ning see on kasutatav ka ilma internetiühenduseta.

 

Toimetaja: SIGNE LAAGUS
« Tagasi

Meelespea helkuri kasutamise kohta

Ole suur või väike, kuid ilma helkurita pimedas liigeldes ei paista sa autojuhile silma. Ilma helkurita liigeldes tekitad ohtliku olukorra nii endale kui ka autojuhtidele.   
 
Pea meeles! 
  • Helkurist on kasu ainult siis, kui oskame seda eesmärgipäraselt kasutada. 
  • Pimedal ajal jalgsi liikudes peaks helkur täiskasvanud inimesel asetsema umbes põlve kõrgusel. 
  • Kasutuses oleva helkuri elueaks loetakse maksimaalselt kaks aastat ja selle möödudes tuleks kontrollida helkuri efektiivsust ning vajadusel soetada uus. 
  • Helkuri kasutamine on jalakäijatele kohustuslik. Seda ütleb ka liiklusseadus järgnevalt: „Halva nähtavuse korral või pimeda ajal teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või valgusallikat. Sisuliselt on halb nähtavus pime aeg või ilmastikust tingitud ajutine olukord, kus nähtavus on alla 300 meetri." 
  • Helkur on hea vahend inimese või muu objekti märkamise suurendamiseks pimedal ajal. 
  • Helkuri valimisel ei tohiks määravaks saada selle hind, vaid tema efektiivsus ja kasutusmugavus. Väike asi aga suur „võim". 
  • Valgusallikana võime kasutada ka telefonis olevaid lampe, kuid neile ei saa alati kindel olla. Külma ja niiske ilmaga kipuvad akud kiirelt tühjenema ja töökindlus sellega seoses kahaneb. 
  • Kõige kindlam ja odavaim elukindlustus on siiski helkur. 
  • Hoolige üksteisest ja aidake hoolida ka teistel ning pöörake julgelt tähelepanu, kui tuttavatel, lähedastel või sõpradel puudub pimedas liigeldes helkur.
Ohutut liiklemist kõigile!